Tugiisiku teenuse eesmärk on inimese toimetuleku tagamine.
Kuna tugiisikuteenuse sisu ei ole sotsiaalhoolekande seaduses reguleeritud, sätestab selle kohalik omavalitsus teenuse korraldaja ja rahastajana.
Tugiisikuteenus on sarnane isikliku abistaja, nõustamis- ja hooldusteenusega.
Teenuse osutamisel on oluline teenuse sisu kohaliku omavalitsuse õigusaktis ja/või teenuse osutamise lepingus kirja panna, et teenuse saaja, tugiisik ja rahastaja saaksid teenuse sisust ja eesmärkidest ühtemoodi aru. Isikule võib samaaegselt tugiisikuteenusega osutada ka muid tema toimetulekut arendavaid, säilitavaid, toetavaid ja parandavaid teenuseid.
Teenuse sisuks on inimese abistamine jõustamise ja juhendamise kaudu tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul raske olukorraga inimese igapäevases elukeskkonnas. Tugiisikute töö sisu, -ülesanded ja -korraldus on sihtgrupist sõltuvalt erinevad. Olenevalt kliendi vajadusest on tugiisik abistaja asjaajamisel, emotsionaalse toe pakkuja, kogemuste või teabe vahendaja jne.
Kõik tugiisikuteenuse saajad vajavad motiveerimist ja julgustamist, mõned neist ka juhendamist konkreetsete toimingute (igapäevatööd, asjaajamine, kontaktide loomine jm) tegemiseks või õppimiseks.
Tugiisik ei tee oma kliendi eest tegevusi ära. Teenuse tulemuslikkuse huvides on oluline, et tugiisik ja teenusesaaja omavahel sobiksid. Seetõttu on teenusesaajal õigus enne lepingu sõlmimist tugiisikuga kohtuda.
Üldjuhul ei sobi teenusevajajale lähedane isik rollikonflikti tõttu tema tugiisikuks.
Teenust võib kohalik omavalitsus osutada ise (võtab tööle tugiisikud) või osta teenusepakkujalt. Mõlemal juhul on kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja roll teenuse vajadust ja eesmärkide täitmist perioodiliselt hinnata. Kohalik omavalitsus otsustab, millistel juhtudel on võimalik rakendada vabatahtlikke tugiisikuid.
Teenuse osutamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse ja/või teenuse osutaja välja töötatud teenuse osutamise korrast, mis sisaldab:
Teenuse osutamise sagedus ja kestus sõltuvad teenuse vajaduse hindamise tulemustest.
Reeglina on tugiisikuteenuse osutamine pikaajaline, kestes paarist kuust mitme aastani.
Teenuse taotlemiseks tuleb lapse seaduslikul esindajal pöörduda avaldusega kohaliku omavalitsuse poole, kus selgitatakse teenuse saamise tingimusi ja korda. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või teenuse osutaja hindab lapse vajadust tugiisiku järele. Kui isik või tema lähedased finantseerivad teenust kogu ulatuses ise, võib teenuse osutaja poole pöörduda ka otse ilma kohalikku omavalitsust kaasamata.
Teenust saama suunamise aluseks on lapse seadusliku esindaja esitatud avaldus ning kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või teenuse osutaja hinnatud vajadus taotletava teenuse järele.
Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja teavitab avaldajat otsusest ning kui inimesel on õigus teenust saada, soovitab või aitab leida inimesele sobivaid teenusepakkujaid. Kui hindamise käigus taotletava teenuse vajadust ei tuvastata, soovitab kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja lapse abistamiseks teisi meetmeid. Kui avalduse esitaja kohaliku omavalitsuse otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada vaie maavanemale sotsiaalhoolekande seaduse § 33 lõike 3 alusel. Teenuse osutamise alustamisel teavitatakse isikut suuliselt või kirjalikult tema õigustest ja piirangutest teenuse saamise ajal, sh kaebuste esitamise võimalustest ja korrast.
Tugiisikuteenuse osutamiseks sõlmitakse leping. Kui lapse seaduslik esindaja ei ole lepingu osapool, tuleb ta lepinguväliselt kaasata teenuse osutamisega seotud kokkulepete sõlmimisse ja teenuse planeerimisse. Vastavalt lapse võimele teenuse kavandamisest aru saada kaasatakse ka laps ning arvestatakse tema arvamusega.
Teenuse osapooled otsustavad ühiselt kohad, kus teenust osutatakse. Tugiisik töötab teenusesaaja igapäevases elukeskkonnas, milleks võib olla lapse elukoht, lasteaed või kool. Tugiisik võib kohtuda teenusesaajaga ka mujal mõlemale sobivas kohas või olla saatjaks väljaspool kodu jm. Tugiisik võib lapsega suhtlemiseks kasutada telekommunikatsioonivahendeid sel määral, et see ei takista tal lapse olukorra õiget hindamist.
Sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõike 1 alusel võib isikult võtta temale või tema perekonnale osutatava sotsiaalteenuse eest tasu. Võetav tasu oleneb teenuse mahust ja maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast. Isikult sotsiaalteenuse eest tasu võtmise otsustab teenust osutav või teenuse eest tasuv asutus.
Isikult teenuse eest võetav tasu ei või olla suurem summast, mida tasub sama vahemaa läbimisel isik, kellel ei ole liikumis- või nägemisfunktsiooni kahjustusest tulenevaid takistusi isikliku sõiduauto või ühissõiduki kasutamisel.
15 € / 60 minutit
Telefon: +372 333 1100
E-post: registratuur@corrigo.ee
